Nüüd on siis meie rattaretk ka läbi. Ilus oli see Lahemaa poolsaarte vallutamise reis läbi lõhnavate männimetsade ja piki kiviseid merekaldaid. (Tegelikult liivaseid ka, aga igas suuruses kivikesed tundusid seekord kuidagi eriti armsad.) Teele jäi ka mõni asula. „Juminda jumestab Põhjarannikut“ - tõepoolest, küla moto peab paika. Tore on üle aia vaadata, kuidas inimesed elavad, millised on nende majad ja aiad. Juminda võõrad elamised tundusid väga romantilised ja kodused, kõik on korras ja südamega tehtud. Seiklejate jaoks on teede peal korralikud viidad. Pildi tegin Majakivi otsast. Eesti suuruselt 3. hiidrahn lubab enda peale kõiki soovijaid, selle tarvis on tema najal isegi redel.

Paari päeva pärast pean Tartusse tagasi kolima. Suvi hakkab läbi saama, aga ma ei kurvasta. Oli vist kõigi aegade toredaim vaheaeg. Kajakimatk ja kõik muud tripid, Folk koos armsate inimestega ja kallite sõprade seltsis veedetud kvaliteetaeg jäävad seda suve meenutama.