Nagu ma pärast Regio seltsis aega viites avastasin, oleksime jõudnud kohta, kuhu ma alati minna olen tahtnud - Ilmatsalu - Kärevere Linnuteele. Ei mingid suvalised kalatiigid, vaid üle 200 linnuliigi asupaik.Täna võtsin retke ette. Tõesti ilus koht. Paari kollase nokaga luike nägin - olid need siis nüüd laululuiged või väikeluiged? Rohkem linde ei tabanud - ratas pole just eriti hääletu liiklusvahend, lisaks ei tahtnud täna väga kauaks ära jääda.
Kohtusin küll mingi muu salapärase elukaga. Ühes võsas teisel pool jõge, kust kraav hargnes, solberdas keegi veega. Korraldas purskkaevu, jäi mõneks hetkeks vait ja jälle. Tahtsin nii väga näha, kes seal toimetab, aga läbi võsa oli ainult pritsivat vett näha. Passisin tükk aega, üritasin isegi puu otsa ronida, aga olend jäi varjatuks. "Jäägu sulle sinu kolmapäevasuplus privaatsuses." Sõitsin edasi.
Jah, pole just suuremad asjad pildid, patareid olid iga hetk tühjaks saamas ja polnud aega sättida.Aga kui Austraaliast tagasi tuled, siis lähme uuesti SINNA.
1 kommentaar(i):
sel teisel pildil on küll imeilus peegeldus jäädvustatud.
ps! Unenäovabrik oli ikka väga äge, jäime Lauraga mõlemad rahule, et läksime :)
Postitage kommentaar